loogikaväärtuste hulka { 0,1 }: 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛): {0,1}𝑛→{0,1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉1⊂{0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈𝑉1 mille korral 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛)=1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉0⊂{0 1}𝑛 −..−. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. LoogikaF on osaliselt määratud, kui tema lähtehulgaks olevas Boole’i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}𝑛 mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab
loogikaväärtuste hulka { 0, 1 }: 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ): {0, 1}𝑛 → {0, 1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉 1 ⊂ {0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ 𝑉 1 mille korral 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) = 1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉 0 ⊂ {0 1}𝑛 −. . −. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. LoogikaF on osaliselt määratud, kui tema lähtehulgaks olevas Boole’i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}𝑛 mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab
annaabi.ee 
