KOMBINATSIOONISKEEM (Combinational circuit) loogikaelementidest skeem, millel pole mälu omadusi. Teades sisendite väärtusi, võime väljundid ühesel välja arvutada. Käitumine on ettearvatav kuna baseeruvad kindlatel Boole'i funtsioonidel. Rakendatakse puhtal kujul just automaatikas, kus mingi elemendi käitumine ei ole sõltuvuses välistest teguritest ent ka lihtsamat ALU võimalik realiseerida vaid sellele skeemile toetudes. JÄRJESTIKSKEEM (Sequential circuit) loogikaelementides skeem, millel on mälu omadused. Väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetsetel ajahetkedel sisendis/väljundis olnud väärtustest skeemil seega mäluolek. Väljundit pole seeõttu võimalik täpselt ette ennustada. Üldjuhul on järjestikskeem mistahes mäluelementidega digitaalskeem. Enimlevinud on registrid, nihkeregistrid, loendurid jm. 2. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS Ehk von Neumanni tsükkel. a) Käsukood laetakse käsuloendurisse (Program Counter)
RC, multivibraatorid ja liinid 1. Impulside parameetrid impulside kestvuse leidmine kui on teada impulside sagedus ja harvendus 2. RC-ahel väikese ja suure ajakonstandi mõiste 3. Impulside määra selgitamine kui on teada ahela parameetrid (takistus ja mahtuvus) ja impulsi kestvus 4. Piirikute kasutus valdkond dioodpiirikute ja piiravate võimendite põhimõte 5. Transistor multivibraatorite tööpõhimõte 6. Multivibraator loogikaelementides 7. Ootemultivibraatorite üldine tööpõhimõte ja kasutusvaldkond 8. Ootevibraatorite transistoridel ja loogikaelementidel 9. Liini mõiste ja lainetakistus 10. Liini erinevad tööreziimid JÕUELEKTROONIKA Jõuelektroonika on elektroonika valdkond kus kasutatakse elektroonika elemente see on dioode, transistore ja türistore, pingete muundamiseks ja regureelimiseks. Kolmefaasilised alaldid