Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus
Nooletabamuse saanud sõdur oli võitlusest eemaldatud kuni noole väljaopereerimiseni, noole tekitatud
haavad olid raskemad ja ohtlikumad, kui kuulihaavad. Keskajal on kirjeldatud, kuidas pikkvibust lastud
nool tabas üht sõjameest jalga, läbistas seda katva turvise ja nahkvammuse, reie, sadula, ning tappis
hobuse. Vibukaare tõmbejõud oli ligikaudu 60 kg (u. 589 N). Vibu koosneb koolutatud painduvast puust
ehk loogast ja selle otsi ühendavast vibunöörist. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti
vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast. Küttide täpsus oli hämmastav,
maksimum laskekaugus oli umbes 300 meetrit, kui vibukütt lasi 100 meetri pealt märgist mööda, oli ta
järelikult halb vibukütt. Ilmselt ei kandnud vibukütt rasket turvist, kuna enamasti kasutas ta vaid