Ca(HCO3)2 - kaltsiumvesinikkarbonaat. Igapäevaelus on see ühend tuntud kui katlakivi moodustaja. Kasutamine - Kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Omadusi - Kaltsiumvesinikkarbonaat teeb vee karedaks. Tekib kaltsiumkarbonaadi reageerimisel veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Tähtsus info puudub. Leidumist looduses ja organismides - loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi , siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust.
ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat, põletamata lubi Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Ioon Ca2+ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega. tooraineks erinevate ehitusmaterjalide tootmisel, nt kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi,
karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee (kogu) pHst. Kaltsiumkarbonaati leitakse põhiliselt kivimitest üle maailma ja see on põhiosa mereelukate koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites .
(kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks võrreldes lubjakiviga on märgatavalt kõrgem hind. CO32 - Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimidkoosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Kasutamine: Kaltsiumkarbonaat lubjakivina on tuntud tooraine ja ehitusmaterjal. Muinaseestlased ehitasid oma linnused paekivist. Samuti on Eestis lubjakivist ehitatud kloostrihooned ning kirikud
vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Ioon Ca2+ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. [1] Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega. Erinevatel kaltsiidi polümorfsetel vormidel on ka erinevad füüsikalised omadused
annaabi.ee 
