Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
üksnes tunde, et vabadus on kaotatud ja tuleb hakata kandma rasket iket.
Muinasusundi säilitamine oli üks talurahva vastupanu vorme feodaalidele. Eesti talurahvas ei
võtnud siiski täiesti omaks vallutajate poolt peale surutud ideoloogiat, vaid pidas kinni
ürgkogukondlikust ajast pärit usundilistest kujutelmadest ja kommetest. Rahva visalt püsivat maagilist
mõtteviisi on vastandatud kiriku ja eliidi religioossele mõttelaadile. Kristuse-eelsetele
loodususunditele oli omane inimese käsitamine looduse osana, kristlus aga lahutas inimese loodusest,
omistas ainult inimesele maiste olendite seas jumaliku vaimu ning seadis jumala vahemeheks inimese
ja looduse vahel.
Võõraste usundite mõju oli kahesugune. Allajäämine vallutajatele tekitas aukartust võõra
jumala ees ja soodustas seega ristiusu levikut. Ristiusu sümbolitele hakati omistama maagilist
tähendust