Kes tegi surma?
Kuid tagasi teema juurde. Surm pole inimese jaoks mitte alati aktsepteeritav ega olemas
olnud. Loodusrahvastel polnud surm paratamatu, vaid erand. Müüditeadvus tekitas
loodusrahvais homogeense taassünni rea. Surma põhjuseks peeti maagiat või mingit isiklikku
süüd (mis kristluse märgisüsteemis oleks patt).
Surm tuli inimese ellu mingi erilise sündmuse, inimese eksituse või juhuse teel. Arusaam, et
inimene on oma loomuselt või olemuse poolest surelik, näib müütilise ja loodususundilisele
mõtlemisele täiesti võõras. Vahest on loodusreligioon kõige tugevam ja jõulisem elujaatus,
mida inimkultuuris üldse leida võib.
Herbert Spencer on sõnastanud teesi, et esivanemate kultust tuleb pidada religiooni esmaseks
allikaks ja lähtekohaks. Kahtlemata on see üks kõige üldisemalt levinud religioosseid motiive.
Maailmas on tõenäoliselt vähe rahvaid, kes surnutekultusega mingil moel ei tegele.
annaabi.ee 
