39. Populaarsemad ökoturismi piirkonnad valdkonnad Antarktikas 40. Maapooled ja maaviiendikud 41. Eesti ökoturismi siseturu olulisemad sihtgrupid 42. Eesti ökoturismi välisturu tähtsamad sihtgrupid 43. Eesti ökoturismi tugevused 44. Eesti ökoturismi probleemid 45. Mis on EHE märgis ja mida sellega märgistatakse Probleemid loodusturismis Loodusturism ei ole alati keskkonnasõbralik Puudus kvaliteetsest korraldusest Konflikt loodusturistide ja nende turismiobjektide vahel ÖKOTURISMI OLEMUS ökoturismi mõiste võeti esimest korda kasutusele 1960ndatel selle üle hakati ökoloogide ringkondades sügavamalt arutlema 1970ndatel, turismisektor võttis selle omaks 1980ndatel kõige kiiremini kasvavaks turismisektoriks tunnistati see 1990ndatel ÖKOTURISMI OLEMUS Ökoturismi kontseptsiooni ja majandusharu areng on olnud väga kiire ning seetõttu on üldine arusaam ökoturismi olemusest visa tekkima.
Viimastel aastatel on külastajate aastasele koguhulgale lisaks fikseeritud infot igapäevaselt, võimalusel täiendatakse andmeid külastajate päritoluriigiga. Kõige süsteemsemalt on loodusalade külastusseiret arendanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle Roosaluste tööd tallamise mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Seoses matka- ja õpperadade loomisega soo- aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus soode kui madala uuenemis- võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode külastamist ja töötada välja vastavaid abinõusid. Aastatel 1977-85 teostati välitöid Pärnumaal Nigula looduskaitsealal, Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis.