Miina Härma ja Konstantin Türnpu
naiskoorile kirjutatud. Tuntud on ka ,,Lauluke". Hilisem periood saabus 1916.a algul. Siin on
dramaatilisi ja kontrastiderohkeid isamaalaule. Türnpu valis tekstid ärkamisaja poeetide
luulest, nt Koidula, Jakobson ja Reinvalt. Tuntumad meistriteosed (,,Mu isamaa, nad olid
matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mull' lapsepõlves rääkis" ja
,,Valvur") on pärit just selles hilisemast, küpsemast perioodist. Teistsugused on aga Türnpu
loodustemaatilised laulud, nt ,,Talvine õhtu", ,,Luiged", ,,Kevade tunne". Konstantin Türnpu
väga hästi koori, häälerühmade värvivõimalusi ning oskas neid teadmisi oma loomingus
efektselt kasutada. Loomingus paistavad silma ka rikkalikud polüfoonilised võtted. Niisugust
tundesügavust, jõulist dramatismi, puhast lüürikat, teksti ja muusika tihedat seost nagu tema
parimates töödes, leidub vähestel eesti heliloojatel.