Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
kultuuriõhustikku.
1952. aastal ilmus Rootsis Arved Viirlaiu "Ristideta hauad", romaan
metsavendade võitlusest, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja tõlgiti
paljudesse keeltesse. Ka mitmes teises romaanis kasides Viirlaid eesti sõduri
teemat.
Mitmekülgne kirjanik, kirjastaja ja kultuurimõjutaja oli Rootsi Lundi
pidama jäänud ning 16 luulekogu ja sama palju romaane avaldanud Bernard
Kangro. 1935. aastal loodustee- maliste sonettidega alustanud ja uuel
kodumaal mitmekülgset luulet viljelenud (luuleraamat "Varjumaa", 1966
koos autobiograafiliste Kihvakaania-poeemidega) Kangro käsides oma
romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962;
"Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate
pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950.
aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas
annaabi.ee 
