Kultuurigeograafia konspekt
Teadus nagu
ka muugi avalik elu pidi olema progresiivne ja viima kõrgema kvaliteedi saavutamiseni. Uuriti ka
rahvastikku ning selle mõju majandussüsteemile. 1970 a hakati uurima inimese ja keskkonna suhteid ning
sotsiaalsete nähtuste ruumiliste seoseid. Kõik teadus kais niiöelda marksismi filosoofia vaimus. Uued
uurimissuunad jõudsid Eestisse eelkõige venekeelsete tõlgete kaudu pärast ideoloogilise tsensuuri läbimist
umbes 5-10 aastat hiljem. Geograafia, mida mõisteti eelkõige loodusteadusena, oli mõneski mõttes tagauks
sotsiaalteadusesse--vähempolitiseeritud ja riigiorganite väiksema tähelepanu ja surve all; samal ajal
tunnetati tugevat seost looduse ja eesti kogukonna vahel. Eesti (sotsiaal)geograafias onvalitsenud põhiliselt
kaks uurimissuunda: rahvastiku-ja regionaaluuringud, mis sisaldavad asustusmustrid, linnageograafia ja
rändetemaatika. Teiseks suunaks maastik: peaaegu kõik Eesti geograafid on maastikukäsitlusele midagi
lisanud