Rahvusriigi võimalikkus Eestis 21. sajandil
rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Rahvusriigis koosneb
elanikkonna enamus ühe rahvuse liikmetest. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas tuleb Eestil
rahvusriigiks olemisega vaeva näha ja võimalik, et ka rahvusriigi tingimusi ajas muuta.
Eesti ülikoolides on hakatud üha enam pakkuma ingliskeelset õpet: Tartu ülikoolis on võimalik
võõrkeeles õppida nii arstiteadust, ettevõttemajandust kui ka loodusteaduseid ja tehnoloogiat, mis
tagab hariduse omandanutele küll laiema tööturu, aga vähendab meie emakeele vajalikkust.
Rahvusriigis pole rahvuse ja kultuuri säilitamine ilma keeleta võimalik, aga tendents maailmakeelte
tihedama pruukimise suunas on eesti keelega konkureeriv faktor, mis momendil ei pruugi näida
suurima ohuallikana, kuid võib tulvikus saada sellele saatuslikuks, kui hägustub teadlikkus
reeglitest ning vajadus eesti keele järele igapäevaelus väheneb.