Vanamees ja meri kirjand
Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast
tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid
samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei
heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei
ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma
vahel.
Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused
võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide
tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka
kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas
röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu.
Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi,
külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne tekitas
iiveldust ja minestust