Nõrgenes seisuslik süsteem. See kõik vastandus katoliku kiriku õpetusele. Võitlus katoliku ja üldise kiriku ideoloogiaga oli omane Prantsusmaale, samal ajal Saksamaal valgustajad ja kirikuisad omavahelisse konflikti ei sattunud. Kui arvata, et valgustuslikud filosoofid jumala olemasolu ei tunnistanud, siis nii see ei olnud. Valgustus küll sisendas, et see mis ei ole mõistuspärane, ei pruugi õige olla, kuid usulistes küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja soodustas teaduste arengut veelgi enam ning nõrgestas kiriku rolli inimeste igapäevaelus. Inimõigused omandasid olulise tähtsuse ning oldi teel vabanemisele seisuslikust süsteemist. Valgustusele omaseid ideid on näha veel täninigi, näiteks võimude lahususe näol.
"Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodusteaduste põhiharud on : matemaatika füüsika , bioloogia, keemia ja geoloogia Fundamentaalteadused on sellised, mille uurimine võib olla
siis seda rohkem peame rakendama jõudu, et muuta tema liikumisekiirust ja/või suunda. Seisva sõiduki äkilisel liikumahakkamisel püüab inertsi tõttu keha säilitada oma paigalseisvat olekut ehk keha tahab jääda oma esialgsele kohale, mistõttu startivas sõiduvahendis nihkub keha tagasi. Liikuva sõiduki äkilisel pidurdamisel tahab keha inertsi tõttu oma liikumise kiirust säilitada, mistõttu sõiduvahendi pidurdamisel liigub keha edasi. Kui eirata ükskõik milliseid loodusseaduseid, siis võib see õnnetusi põhjustada. Massi saab mõõta kaalumise teel. Mass on kehas sisalduv ainehulk . Ükskõik, kus keha ka ei asuks ja kuidas ta ei liiguks, siis tema mass jääb alati ühesuguseks! Mistahes massiga keha võib sattuda kaaluta olekusse. Kehade masse saab alati võrrelda kehade poolt saadavate kiirenduste võrdlemise teel. Väikestel kiirustel on mass muutumatu, kuid valguse kiirusel (300000 km/s) suureneb keha mass märgatavalt
annaabi.ee 
