Sõnamõrvar
juhuks liaanide otsa tagasi. Ma ju ei teadnud seda maad ja kas siin on siis või mitte.
***
Kui olin jõudnud rusudele päris lähedale, et kuulsin, kuidas töömehed rahmisid, hõikusid
ja keevitasid nägin enda poole roomamas suurt boamadu, mis oli oma kolm ja pool
meetrit pikk ja maailmatu paks, nagu oleks keskmise palgi alla kugistanud. Ma olin väga
hirmul ja ma ei osanud midagi teha. Madu roomas järjest minu poole vilksatades pead
tõstes keelt. Ma olin loodussaadetest kuulnud ja näinud, et boa on oma suuruselt väga
väle madu.
"Tema eest putku pistes ei jõua ma kuhugile! Ta on selleks liiga väle. Aga äkki kuulevad
töömehed mind?..." mõtlesin endamisi.
"Appi! Appi! Boamadu tahab mind rünnata, appi, appi, tulge ruttu appi!!!" karjusin täiest
kõrist. Kovitamine??? vaikis ja minu kõrvu kostis tööliste hõikeid.
"Siia, siia, ma olen siin! Tulge ruttu appi!!!" hõikasin neile. Nad jõudsid mao lähedusse.
"Olge rahulik, proua