Kultuurigeograafia konspekt
Kui 1990. aastatel keskendusid uurimused ruraalsuse, linnalisuse,
seksuaalsuse, postkoloniaalsuse, (rahvusliku) identiteedi, turismi, globaliseerumise, kultuuri tarbimise ja
maastike temaatika limber, siis 21. sajandil on keskseks tousnud küberruum, Interneti tehnolooogiad,
religioon, "unustatud" sotsiaalsed grupid (lapsed, vanurid puuetega inimesed), kehalisus.
Kultuurigeo eestis- Niivõrd on tegelenud kultuurigeograafia alla kuuluvate teemadega Granö, kes tundis
huvi loodusrrumi kui inimese kujundatud sotsiaalruumi uurimise vatsu. Pani aluse koduloolisele uurimisele.
Kant- uuris inimese aistilimbrus, linna kultuurmaastiku morfoloogia, varep ja eilart- tegelesid inimese ja
keskkonna suhete uurimisega. Kurs- kõige angloameerikaliku kultuurigeo. Tegeleja, kes keskendus etniliste
vähemuste kirjeldamisel ning nende probleemide valgustamisel. Samal ajal on ruumiline poore Eesti
humanitaarteadustes 1990. aastate lopus laiendanud huvi eelk6ige kultuurigeograafia vastu