Kes tegi surma?
hirm ja vastikus surnud inimese keha vastu.
Loodusreligioonid leidsid lahenduse surmahirmu vastu jõuteguri, mille abil surmahirmule
vastu seista ja seda maha suruda. Loodusinimene seadis surma tõsiasjale vastu veendumuse,
et elu on ühtne, katkematu ja hävimatu tervik. Tervik, mida tuleb hoida ja säilitada
järjekindlate maagiliste rituaalide läbiviimise ja religioossetest tavadest kinnipidamise teel
(totemism).
Kristlus oma kolmainsuses, astudes algselt loodusreligiooni asemele (et teenida võimu
inimeste üle, kuigi mitte ainult), pidi samuti surmahirmu vastu tõhusat droogi pakkuma.
Selleks sai nn Jumala arm ja igavene elu. Palve osatähtsus on sõnal, mida inimene saab välja
öelda. Põhimõtteliselt on jällegi tegu autosugessiooniga usk ja mõttejõud suudab inimest
kannustada peaaegu võimatuteks tegudeks ja religioosseteks veendumusteks.
Käitumispsühholoogid aga väidavad, et sekundaarse surmahirmu ja kaotusvalu läbi