Loomingu omapära Eemaldumine tavalisest realismist Dramaatilisus ja dünaamika Igatsus jumalikuma poole Romantiline liialdus Marie Under ehk Printsess (1883 1980) Õppis 4-aastaselt soravalt lugema 14-aastaselt alustas luuletamist Eesti luuletaja Maetud Rootsi Looming Luulekogu ,,Sonetid" Luulekogu ,,Eelõitseng" Luulekogu ,,Sinine puri" Loomingu omapära Naiselik, kasutab lõhnu, värve Armastusluule rõõmsam Looduspitide kujutamisel kasutas emotsioone Johannes Semper ehk Asm (1892 - 1970) Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik On õppinud Pärnu Gümnaasiumis, Peterburi Ülikoolis, Riia Polütehnilises Instituudis, Moskva sõjakoolis, Berliini Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vormikindel luule ja proosa Friedebert Tuglas ehk Felix (1886 1971) prosaist, kriitik,
tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi ,,läbi teha".( 1.) Mälu tüübid: Motoorne mälu Motoorne mälu on mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säititamine, reprodustseerimine. ( 1.) Kujundimälu Kujundimäluga jäävad inimesele kergesti meelde visuaalsed kujundid, esemete värvus, helid, näod, see on mitmesuguste looduspitide, häälte, lõhnade, maitsete mäletamise võime, mille aluseks on kas nägimis-, kuulmis-, kompimis- või haistmismälu. ( 1.) Sõnalis-loogiline mälu Sõnalis-loogilise mäluga inimesed peavad paremini meeles abstraktseid mõisteid, formuleeringuid, ennekõike aga nende mitmesuguseid mõttelise ümbertöötamise vorme. See mälutüüp on juhtiv õppimisel, teadmiste omandamisel ning välja arenenud üksnes inimesel. (1.) Emotsionaalne ehk tundmusmälu
annaabi.ee 
