Mõistete seletav sõnastik (pikk)
keskkonnatingimuste antropogeensel muutmisel.
Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi stabiliseerunud seisund, mille korral liikide konkurents on minimaalne
(populatsioonide arvukus püsib pikematega stabiilsena), koosluse ruumiline struktuur on maksimaalselt
liigestunud ja aastane bioproduktsioon ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga.
Ökoloogiline teadvus inimese ja imkonna loodusolevuse sügav mõistmine. Põhineb teadmisel, et inimene kui
liik saab säilida ainult siis, kui keskkonna muutumine ei välju inimese ökoamplituudi raamest.
Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mis on organismi arengule kõige soodsam (soodsaim
elutegevuse piirkond). Vt. ökoamplituud.
Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru.
Ökosüsteem 1. (A
annaabi.ee 
