Araablased ja islamimaad
tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli
kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete
kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena,
mis omakorda jagunesid suguvõsadeks.
Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele
jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka
paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas).
Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult
üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat)
VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi
austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,islam" ja selle usu pooldajaid
hakati kutsuma moslemiteks. Islami püharaamat Koraan on koostaud Muhamedi
annaabi.ee 
