Annihilatsioon on objekti "taielik havinemine". Annihileerumisel muundub osakese ja antiosakese seisumass energiaks Inertsiaalsusteemid on taustsusteemid, mis liiguvad uksteise suhtes uhtlaselt ja sirgjoo neliselt. Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsusteemides. Klassikaline relatiivsusprintsiip: kehade liikumise kirjeldamisel on koik inertsiaalsustee mid samavaarsed. Erirelatiivsusteooria printsiibid: 1. Erirelatiivsusprintsiip: loodusnahtuste kirjeldamisel on koik inertsiaalsusteemid samavaar sed. 2. Valguse kiirus on koigis inertsiaalsusteemides, suunast soltumata, Uldrelatiivsusteooria Uldrelatiivsusteooria printsiibid on uldrelatiivsusprintsiip ja ekvivalentsusprintsiip. Uldrelatiivsusprintsiip: koik taustsusteemid on samavaarsed. Ekvivalentsusprintsiip: keha osalemine gravitatsioonilises vastasmojus ja selle inertsus on ekvivalentsed. Me elame koveras aegruumis
mis toimetas geograafilise teabe valikut -mida sellega siduda ei õnnestunud, see jäi väljapoole geograafiat. Ja samuti oli see peateema ka teabekorrastuspõhimõte, geograafilise teose kava. Tema abiga valitud teave tuli korrastada nii, et mainitud vastastikmõju võimalikuit selgesti ja taielikult avada, lugejani viia. REGIOONIPARADIGMA LOOJAD XIX SAJANDIL Alexander von Humboldt sai kuulsaks maadeavastajana. Humboldt seadis geograafilise kirjelduse aluseks tiheskoos paiknevate loodusnahtuste vastastikmõju põhimõtte. See põhimõte toimis nii "filtrina", eraldades geograafilise mittegeograafilisest, kui kirjelduse esialgse kavana. Geograafilises toos tuleb kirjeldada vaid neid nähtusi, mis ühes ja samas kohas või vahemalt üksteise läheduses paiknedes avaldavad üksteisele tugevat mõju. Kui lähestikkupaiknemine sellist vastastikust mõju esile ei kutsu, pole vastavad nähtused geograafilised ja neid ei tarvitse kirjelduses arvestada. Geograafilise kirjelduse tuumaks on
olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad. Selleparast, kui geograafia areng tõstis päevakorda regiooniparadigma kriitika, koondus see väga tugevasti Hartshorne'i paradigmavariandile ja omandas selleparast mõned erijooned, mida muidu vahest poleks tekkinudki. Regiooniparadigma põhiväited 1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia iilesanne Maa kõigi regioonide kirjeldamine. 2.Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnahtuste ja inimtegevuste p6imikut. See vaide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nahtused ja tegevused; b) kirjelduse iilesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: