1. Lasen 5. klassi lastel lõdva vaba käega paberile kaari vedada, kätt paberil ka aegamööda edasi viies. Sellest triibustikust on saanud kõrkjad, kui neist läbi silmapiirijoon mereks juurde vedada. Edasi lisavad õpilased tumedad pilved, langevad vihmavalingud, taas vaba käe kaartena. Iseseisvalt jätkates saavad oma fantaasiat kasutada ja dramaatilisi situatsioone tekitada, laevu, karisid jne lisades. Oluline on lihtsast julgest sodimisest ja hele-tumedusest üllatava loodusmotiivi tekkimine. Julgustab katsetama ja leiutama. Pidevalt tuleb ka iga last eraldi just tema individuaalse lisaelemendi juures tunnustada. 2. 7.klass tüdineb ruttu ühest ülesandest. Nendega on tore lühivisandeid joonistada. A-4 formaadile peaks mahtuma ca 20 -25 erinevat visandit võimalikult erinevatest objektidest. Tähtis on kujutatava elemendi või tegelase iseloomulike omaduste väljatoomine. Näiteks: kamm ( mitte reha või hambahari), traktor,
Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas teostatud etüüdid omapärastest väänduvatest taimedest ja maani ulatuvate okstega puudest, mitmed järvemaastikud, õlimaalid kividest. Uue joonena nende tööde puhul võime märgata ekspressiivse tundetooni süvenemist. Ahvenamaal asus ta kavandama ka F. Tuglase novellikogu "Õhtu taevas" (1913) kujundust. Erinevate novellide meeleolu kujutamine ühe maastikupildi kaudu esitleb siin selgelt kunstniku arusaamu loodusmotiivi sügavast tähenduslikkusest. 1914. aastal sündisid veel mõned tööd raamatuillustratsioonide vallas, kuid üha enam pühendus ta kirjanduslikule tegevusele, millele oli innustust andnud tihe läbikäimine F. Tuglasega. A. Tassa enda 1919. aastal ilmunud fantastiliste novellide kogumik ilmus A. Vabbe kaanekujundusega. I maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti kunstnik ja saadeti Kaukaasiasse, kust sattus Türgi rindele. 1918
annaabi.ee 
