Kuklased
ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud
ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul
endisel kujul.
Metsamajandamiskavade koostamine, eriti lageraielankide planeerimisel kaitsealuste metsakuklaste
asurkondade territooriumidel, rekreatsiooni- sealhulgas loodusturismi koormuse tõus metsakooslustes,
elamuehituse ja puhkerajatiste laienemine Eesti silmapaistvamatesse loodusmaastikesse, uute oluliste
häirefaktoritena vajavad tähelepanu ka metsakuklastele kui ohustatud liikide seisukohalt. Inimkoormust
on vaja arvestada metsakuklaste asurkondade kaitsekorralduse organiseerimisel olemasolevate
rahvusparkide loodus- ja maastikukaitsealadel elavate sipelgate elukeskkonna kaitsel ning
soodustamisel. Äärmiselt oluline on hinnata Eestis säilinud metsakuklaste asurkondade seisundit ja
inimmõjust tingitud muutuseid. Metsakuklaste seire on aluseks metsakuklase liikide
annaabi.ee 
