Gustav Suits
See laps oli
Suitsule üliõpilastoa üürinud leskproua tütar. Raskemeelse luuletaja ning süütult elurõõmsa
lapse kontrast annab luuletusele sügavuse, tõstab esile tantsuliselt lennuka rütmi ja heldivalt
heatahtliku suhtumise.
´Las´ tantsivad su kergemeelsed jalad,
las´ tantsivad-
oh oleks lahti neil kõik mängu alad
ja päikesemaad!´
,,Elu tulega" võrreldes on ,,Tuulemaas" loodusmotiive tihedalt. Aga väga harva tõusevad
need luuletust valitsema. Kirjeldavat loodusmaalingut Suitsu luules kuigivõrd polegi, sest aina
põimub looduskujutus muude motiividega, valmistab ette meeleolu või mõttekäiku, toetab
seda või on sellele kontrastiks.
,,Värisevate haabade all" tähtsad on looduspildid, veelgi tähtsam on enesetunnetuslik
mõtisklus, mis hingeseisundile loodusest tuge ja võrdkuju otsib. Tekib kujutlus üksildasest
raamatuinimesest, kes pingutava töö järel loodusest lohutust leiab ja mõistvat sugulashinge
igatseb.
´Ma kõnnin värisevate haabade all,