Kirjand Juhani Liivi loodusluulet lugedes
Juhan Liivi loodusluulet lugedes
Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel teemadel.
Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud
loodusluule.
Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi
mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga
segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti
tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud
saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi
välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult
inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede,
põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana
näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus
nukker.
Lumi tuiskab , mina laulan
laulan kurba laulukest,
lumi keerleb tuulehoode...