Jean Sibelius. Tema soololaulud
tõestuseks võib võtta vaid pinnapealse analüüsi teosest "Luonnotar" . Esimene
pool laulust on vokaal esitatud orkestriga võrdselt, teinsel poolel
domnineerib selgelt sümfooniline, orkestraalne areng.. Väga originaalset
lähenemist aga tihti ei leidu, kuid kui meister seda teeb, siis kindlasti rohkem
just looduslauludes. Nendes lauludes on meloodiakäigud ja harmoonilised
kooskõlad ääretult individuaalsed. Sibeliuse loomus väljendub tumedas,
sügavatundelises looduslaulus.
Üldiselt on Sibelius hääle osas väga nõudlik. Lühikese aja jooksul
vahelduvad dünaamilised ja ulatuslikud käigud tema lauludes. Üle-oktavi-
hüpped on tavalised Teisest küljest leidub ka suur hulk laule, mis ei nõua just
väga suure hääleulatusega lauljat.
Väga paljud Sibeliuse lauludest , sealhulgas "Jõululaulud" Op.1 , on saanud
Soomes laialt tuntuks. Enamik Sibeliuse lauludest on kirjutatud kindlatele
esitajatele, nii ka op
annaabi.ee 
