„Seitse venda“ Aleksis Kivi
ägedasti lainetamas. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab
lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi
loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult
ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust.
Vendade looduslähedus, eriti Lauri võitmatu ihaldus metsade rüppe, annab tunnustust nende
looduslapselikust loomusest. Loodusjõudude karm käsi kohtleb neid tihti rängalt, mõnikor
dtuleb allagi vanduda-asjaolu, mis teadmiste nappuse kõrval aitab seletada ebausupuhanguid
ja hirmusegaseid elamusi. Loodusinimestele tunnuslik elumõistmine ja fantaasia väljendub ka
lüüriliste muinasjuttude ning legendide harrastamises, mille peamiseks esitajaks on sõnaosav
Aapo.
Nagu toonitatud, on vennaskonna näol tegemist-paljudele ühisjoontele vaatamata-seitsme
isikupärase karakteriga