Hiina usundid: budism, taoism ja konfutsionism
igal märgil on mitmeid tähendusi. Taoismi raamat on ebaselgelt kirja
pandud, mida vanal ajal peeti oluliseks oskuseks – eriti poliitiliste vaidluste
ajal, selleks, et vastast eksitada. Raamat algab sõnadega: „Dao, mida saab
sõnades väljendada, pole õige dao“. See on allegooriliste mõistetega kirja
pandud, rääkides müstilistest loodusnähtustest ning mõistusele
hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus,
inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama
õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad
jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad
akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid
hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma
lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei
kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi
kiusama ning karistama