Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad.
1.6 Taimestik
Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus-
ja valgustingimused ning tänu sellistele oludele on välja kujunenud mitmekesised looduslikud
kooslused. Metsasus on suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani.
Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis
on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Valgejõe
liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel esinevad männikud
ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased
madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja
moreentasandikega põllumajandusalasid.
Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib
annaabi.ee 
