Arutelu kuidas mina mõjutan looduskomponente Puhta vee raiskamisega vähendan väärtuslikku põhjavett. Pestes ennast, pesu ja muud sellist, kemikaale sisaldavate pesuvahenditega, reostab tekkiv reovesi veekogusid. Samuti kui satub reovesi mulda, muudab see mulla koostist ja muld muutub mürgiseks seal kasvavatele taimedele. Kamina ja puupliidi/´ahju kütmisega saastan õhku. Saastunud õhku sisse hingates nõrgestame oma tervist. Vingugaas mõjub teatavasti tapvalt. Poest ostes kilepakendites toitu ja muid tooteid riskime sellega, et need pakendid võivad sattuda loodusesse. Kile ei lagune ja võib saada saatuslikuks looduses paiknevatele lindudele ja loomadele. Kuna elan puuküttega korteris, on mul vaja osta küttepuid. Iga kord kui kütan kaminat, pean arvestama, et kuskil on selle tarbeks raiutud maha metsa, mis on paljude loomade ja lindude elupaigaks. Kuna ma ei oma autot ja kasutan ühistransporti säästan sellega natukenegi lo...
· Rannik rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad · Rannavööndi dünaamika seisukohalt on oluline ka merejää tegevus 25.09.13 Eesti mullad Muld kui mälu Muld on nii maastike kui ka ökosüsteemide keskne komponent, mis seob temaga kokku puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe. Mullageograafia on mullatekke ja leviku tingimuste ruumiline jaotumine maastikus. Mulla mitmekesisu, kvaliteet ja paiknemine kujundab tegevuseeldused erinevateks inimkasutusviisideks: 1. Põllumajanduslik 2. Metsanduslik 3. Loodus-, jahiturismi jt eesmärkidel Eestis on potentsiaal päris hea. Muldade tundmine ongi suur seoste kompleks. Noodijoonestikus muld ja maastik, ,,kui viiuli ja bassivõti"
annaabi.ee 
