Katk
1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli
katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt
(sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas
üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel
suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾
elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas,
Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas.
Siberi katk (anthrax)
Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge
nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed
on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas
eluvõimelistena kümneid aastaid. Loomad nakatuvad siberi katku saastunud sööda ja
joogiga, inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid
annaabi.ee 
