Euroopa ja Eesti õigusajalugu
saavad nad kõik ka lahendatud. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku
seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu
suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti
anda nii suur ulatus (19160 paragrahvi), kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada
kõik detailid (nt. § 96-100 oli selle kohta, mida käsitletakse raamatukogude või looduskogu
kabinettide all). Üldse iseloomustas seda seaduste kogu liiga suur, suisa kriitikavaba usk
mõistuslikkusesse, kahtlus kodanike iseseisva vastutuse suhtes ning vananenud arusaam
ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku
ühiskonna toodang. Seadustekogu tohutu mahtki oli seotud sellega, et see oli välja töötatud
seisusliku ühiskonna jaoks. Valgustatud despootia võis küll teha suuri edusamme teatud