Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). Betooni tugevust võib ligikaudselt leida ka graafikute järgi, teades kasutatava tsemendi tugevusklassi ja vesitsementtegurit
R28 = A x Rt (T/V - 0,5) (N/mm2), kus R28 - eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt, R t - käsutatava tsemendi tugevusklass, T/V - vesitsement-teguri pöördväärtus, A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65, Q keskmised materjalid A = 0,60, Q madalakvaliteedilised materjalid A = 0,55. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). 35. Betoonisegu Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsaimaks osaks on segamistrummel
annaabi.ee 
