EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
arvel, maalib visiooni biosfääri ähvardavatest ohtudest, uskudes samas
ometigi inimese mõistusesse ja eetilisusesse nende kõrvaldamisel. Too-
minga mõtisklused annavad hea ettekujutuse seitsmekümnendate
aastate alguse sotsialistliku Eesti intellektuaalsest kliimast ning valitse-
nud suhtumistest loodusesse.
264 Kadri Tüür, Timo Maran
Keskkonnakaitselisi motiive kohtab ka teiste eesti looduskirjanike
töödes, näiteks parafraseerib Fred Jüssi Rachel Carsoni teost "Hääletu
kevad", andes sellele oma samanimelises essees poeetilise ja isikliku
kogemusega seotud väljenduse.
Mitte ühtegi häält. Ei laulurästast, ei vinti. Võsaraat peaks vidistama – ei
vidista, nõmmelõoke peaks luilutama – ei luiluta. Kuuleks kirjurähni
põristamistki! [---] Nähtavasti on aset leidnud kataklüsm ja olen juhusli-
kult sattunud sellest siin metsades säilinud tillukesele saarele. Või on