Kultuurigeograafia konspekt
substantsi. Seda osa tulekski nimetada maastikuks.
Möödunud sajandil oli tavaline kultuuri- ja loodusmaastiku vastandamine. Eesti keelsesse käsitlusse tõiselle granö ja
ingliskeelsesse Sauer. Loodusmaastik on siis inimtegevusest puutumata maastik, millest inimene oma tegevusega
kujundab kultuurimaastiku. Nende vahele jääb hulk vaheastmeid. Teised nagu jones ja Cosgrove välistavad
vastandamise, kultuuri ja loodust käsitletakse kui maastiku kaht eri kihti. Looduskiht all (reljeef, taimed, veed),
kultuurkiht peal (teed, hooned, põllud). Maastik on pärand. Kolmas käsitlus jätab loodusmaastiku kõrvale ja käsitleb
kultuurimaastiku kui pelgalt mentaalset, konstrueeritud nähtust. See on meie ettekujutus ümbritsevast. Paljud
geograafid peavad aga maastiku tervikuks, mis koosneb looduslikke ja inimtekkeliste objektide ja nähtuste kogumist,