Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot
ega looduskaitset paraku tuleb keskkonnakaitse instinkt pärast tühja kõhu täitmist.
Ja sealsed riigi poolt juhitud majandused eriti Indoneesia oma suurt hoolt ja
armastust oma looduspärandi suhtes üles ei näita. Ühest küljest rõõmustava
majandusliku arengu pahupooleks on aga majanduslike huvide domineerimine
keskkonna üle, rahvastiku majanduslik ebavõrdsus ja linnastumise probleemid.
Eelmainitud mured tõmbavad tähelepanu unikaalselt looduskeskkonnalt, hävitavad
looduslähedasi pärandkultuure ja vähendavad kogukonnamentaliteeti, mille pinnalt
igasugune valitsusväline loodushoidlik mõtlemine üldse võrsuda saaks.
Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid
Üle Sunda on umbes 180 000 km2 maad kaitse alla võetud. Seda on kuskil
12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast)
on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud
annaabi.ee 
