Klassikaline saksa filosoofia
on individuaalne ja reeglivaba. Kui võtta abiellude summa, siis tulevad statistilised
seaduspärasused; demograafilised reeglipärasused?). Kaootilises leida süstemaatiliselt korda.
Statistilised demograafilised seaduspärasused, et inimesed ei loo neid teadlikult sihipäraselt.
Pigem üksikud eod võivad näida loodusseadustele vastukäivad. Kui aga võtta suur pilt, siis
need on funktsionaalsed (reeglipärased) – looduskavatsused. Keegi „teine“ on sättinud
inimesest sõltumatult need seaduspärasused, mis täidavad mingit funktsioon ( SEE ON KÕIK
ÜKS VÕIMALIK LÄHENEMINE EHK lähenemine nähtumustest, mis leiab aset ajas-
ruumis). Nii ei erine need mitte-inimlikest nähtumustest- ka seal saab statistilist lähenemist
käsitleda.
Kui lähtume inimestest kui mõistus olendist, kus ajalugu on mõistusolendite loodud.
Mõistusolenditel on kokkulepitud plaan, kuidas nad käituvad. Mõistusolendid toimivad
annaabi.ee 
