Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused
täitunud vooluvetega mäest alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid
pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla
kahjustanud liivakivi ja see võib olla liikujatele ohtlik (Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697
suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel).
Esimest korda võeti Suislepa paljand kaitse alla 21.08.1990. Samal aastal kanti Suislepa
paljand IUCN (International Union for the Conservation of Nature) kolmanda kategooria
looduskaitstavate üksikobjektide nimekirja (Eelis). Suislepa paljand pole
looduskaitseobjektina tähistatud (Tarvastu valla kodulehekülg). Viimane kanne Suislepa
paljandi kohta tehti 02.01.2009. Suislepa paljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu-
Viljandi regioon ning paljandil kehtib 50% maamaksusoodustus (Eelis).
Suislepa paljandi koobaste tekke kohta on mitmeid legende. Üks räägib, et käigud on