põhimõtete alusel 1975. aastal Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjonis bioloogiadoktor Eerik Kumari juhtimisel Eesti esimese Punase Raamatu käsikirjaline teaduslik variant valmis 1979. aastal, sisaldades andmeid 155 taimeliigi ja 104 loomaliigi kohta Selle suure töö tegid 26 loodusteadlast kümnest teadusasutusest (põhiliselt TA Zooloogia ja Botaanika Instituudist) Raamat koostati neljas eksemplaris ja jaotati ametlikuks kasutamiseks looduskaitseasutustele Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on määratletud Eesti Punase Raamatu liikide kategooriad: 0 HÄVINUD VÕl TÕENÄOLISELT HÄVINUD (Hv) 1 ERITI OHUSTATUD (Eo) 2 OHUALTID (Oa) 3 HARULDASED (Hr) 4 TÄHELEPANU VAJAVAD (Tv) 5 MÄÄRATLEMATA (Mr) Lisaks teaduslikele Punastele Raamatutele antakse välja ka populaarseid Punaseid Raamatuid Eestis ilmus niisugune laiale lugejaskonnale mõeldud rohkete värvitahvlitega Punane Raamat 1982
alusel 1975. aastal Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjonis bioloogiadoktor Eerik Kumari juhtimisel. Eesti esimese Punase Raamatu käsikirjaline teaduslik variant valmis 1979. aastal, sisaldades andmeid 155 taimeliigi ja 104 loomaliigi kohta. Selle suure töö tegid 26 loodusteadlast kümnest teadusasutusest (põhiliselt TA Zooloogia ja Botaanika Instituudist). Raamat koostati neljas eksemplaris ja jaotati ametlikuks kasutamiseks looduskaitseasutustele. 1987. aastal tuli Punast Raamatut hakata täiendama Moskvast antud uute eeskirjade järgi - koostati uued nimekirjad, kuid töö jäi pooleli. Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu redigeerimist. 1994. aastal moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juurde Punase Raamatu toimkond, mille tööd juhib bioloogiadoktor Arvi Järvekülg. Punase Raamatu uues redaktsioonis lähtutakse taas rahvusvahelise Punase Raamatu ning Soome ja Rootsi Punaste Raamatute eeskujust
Eesti esimese Punase Raamatu käsikirjaline teaduslik variant valmis 1979. aastal, sisaldades andmeid 155 taimeliigi ja 104 loomaliigi kohta. Selle suure töö tegid 26 loodusteadlast kümnest teadusasutusest (põhiliselt TA Zooloogia ja Botaanika Instituudist). Raamat koostati neljas eksemplaris ja jaotati Endla Reintam, 2008/2009 82 ametlikuks kasutamiseks looduskaitseasutustele. 1987. aastal tuli Punast Raamatut hakata täiendama Moskvast antud uute eeskirjade järgi - koostati uued nimekirjad, kuid töö jäi pooleli. Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu redigeerimist. 1994. aastal moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juurde Punase Raamatu toimkond, mille tööd juhib bioloogiadoktor Arvi Järvekülg. Punase Raamatu uues redaktsioonis lähtutakse taas rahvusvahelise
annaabi.ee 
