Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja
Etteantud organismidest peab oskama koostada toiduvõrgustikku ja toiduahelaid. Tarbijad: Loomad -> Lagundajad: Bakterid, seened, vihmaussid jt -> Tootjad: Taimed (~) Bakter -> Taim -> Jänes - > Hunt Selgitage, mida tähendab looduslik ehk bioloogiline mitmekesisus? Paljude erinevate organismide kooselu teatud alas. Kuidas seda säilitatakse? 1992. aastal allkirjastati Rio de Janeiros rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, Tooge 2 näidet 2 looduskaitsealustest liikidest. Miks nad on ohustatud ja mida tehakse nende kaitseks? Vt. Looduskaitse 100 videod. Lendorav Sest tehakse palju lageraiet. Luuakse kaitsealasid. Muidu suhteliselt passiivne kaitsmine Euroopa naarits Sest ameerika naarits sööb ta välja. Tehakse eraldi elupaikasid nende jaoks kust eemaldatakse ameerika naarits Mis ohustab meie metsasid, veekogusid, niitusid ja soid? Kuidas neid säilitada? Reostus ja inimtegurid.
y seostab erinevate selgroogsete loomade kehakatete eripära loomade elupaigaga; y koostab erinevate loomarühmade määramiseks lihtsamaid määramistabeleid; y kasutab lihtsamat määrajat loomaliikide määramiseks; y tunneb ära kodukoha tavalisemad selgroogsed loomad perekonna tasandil; y liigitab organismi selle kirjelduse ja pildi alusel õigesse selgroogsete loomade rühma (ime- taja, lind, roomaja, kahepaikne, kala); y toob näiteid Eesti tavalisematest ja looduskaitsealustest imetajatest, lindudest, roomajatest, kahepaiksetest ja kaladest; y analüüsib, kuidas loomorganismi toidu hankimise viis ja seedeelundkonna eripära sõltub tema toiduobjektidest; y võrdleb selgroogsete loomade erinevate rühmade kohastumusi liikumiseks maapinnal, õhus ja vees; y seostab selgroogsete loomade liikumiselundite ehituse ja talitluse elupaigaga; y planeerib katse loomade rännete põhjuste uurimiseks;
annaabi.ee 
