KOBRASTE UURIMUSTÖÖ
Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti
heade raviomadustega kopranõre pärast. Väärtusliku karuslooma kaitseks võeti kasutusele
mitameid meetmeid. Eriline tähtsus oli selles tegevuses Voronezi ja Kondo-Sosva riiklike
looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti
ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt.
1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti
lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali.
Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979.aasta sügisel elutses
kopramehe Nikolai Laanetu arvates Eestis umbes 500-600 kobrast. Praeguseks arvatakse
Eestis olema ligikaudu 6000 kuni 7000 looma. Viljandimaal on Tõnis Korts pakkunud elama
umbes 760 looma