lühikesed ja kergestimõistetavad, võõrsõnu tekstis ei kohanud. Essee sisulise poole teevad kõrgetasemeliseks erinevad näited ja võrdlused muu maailma loodusega. Vormistusliku külje pealt on essee ülesehtitus selge ning mõistetav. Teemavalikuga pöörab autor tähelepanu sellele, millele me igapäevaselt ei mõtle. Ta justkui koputaks meie südametunnistusele, et me avaks silmad meid ümbristevale ja näeks ilu ka meie enda koduses looduses, mitte ei ihkaks vaid välismaiste loodusimede poole. Autor selgitab arusaadavalt oma mõtet Eesti looduse erilisuse kohta. Esseed oli hea lugeda. Nõustun autoriga, et eestlased ei väärtusta loodust enda ümber. Ikka ihaldatakse reise kuhugi kaugele, et näha midagi uut ja huvitavat, kuid ei mõelda sellele, et millegi erilise nägemiseks piisab tõepoolest sellest, kui jalutada silmad lahti meie enda kaunis looduses. Samas aga arvan, et inimesed peaksidki reisima justnimelt selleks, et lõpuks jõuda
energiaallikana ja ka turistide ligi tõmbamiseks, näiteks Islandil ja Uus-Meremaal. Harva tegutsevate tulemägede kõrval esineb ka neid, kes tegutsevad koguaeg, suitsedes ja visates oma avaustest väikeste vaheaegadega välja võikeseid hõõguvaid kivimitükikesi, mis on nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Hoopis vastupidiselt on need isegi kasulikud öösel leegitsevad plahvatused on laevadele nagu loduslikud majakas. Niisiis on raske liigitada vulkaanid ohtlike või kasulike loodusimede hulka. Teame vaid, et igal asjal on kaks poolt, hea ja halb, nii ka vulkaanidel. Kuigi antud juhul kaaluvad vulkanismi halvad küljed üle selle hea poole, on looduses siiski kõik tasakaalus.
liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt.Väga omapärane kivikõrb on Suur Kanjon, mis on ligi 1,9 km sügavune. Suur Kanjon kuulub maailma loodusimede hulka. Kanjoni põhjas voolab Colorado jõgi, mis on oma kulutustööd teinud üle miljoni aasta ja jätkab seda siiani. Kanjoni seinas on teadlastele uurimiseks hea läbilõige 1,6 miljoni aasta kivimitest.Lääne-Austraalias aga on omapärased kivist sambad püsti. Need lubjakujukesed moodustusid algselt 20000 aasta eest liivaluidetel kasvanud taimede juurte ümber. Tuhandete aastate jooksul lisandus neisse lubjasooli ning kujunesid kivimoodustised, mis ilmusid nähtavale pärast seda,
annaabi.ee 
