Üldine Teatriajalugu II
psühholoogilise seisundiga. Dialoog harmooniline kandev osa pausidel, atmosfääril. Dialoogid
ei anna edasi inimestevahelist kommunikatsiooni, kuivõrd teiseplaani suhtlust.
Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui
unenäotempel; sifreerimise, viidete teater. Teatraalseks elemendiks teostes mask, mitte
individuaalne näitleja; kunstlik inimene, marionett; mõjutas 20. saj teatrivoolu. Kirjutanud ka
moraali- ja loodusilosoofilisi.
,,Pelleas ja Melisande" 1893 mängituim, kuulsaim. Rohkem tegevust kui Maeterlincki teistes
draamades, õhkkond keskaegne, saatuslik atmosfäär; armastus ja surm. Teatri radikaalsus seisneb
püsivuses, millega Maeterlinck tegeleb hing ja sisemus. Jõuline sisemussetungimine.
"Sinilind" 1908 optimistlikuim teos, teatud vabanemine, lunastus; tema loomingu tipp. Kõlab
läbi ka tõdemus, et igaüks peab ise endale õnne otsima.