KASVATUSE KLASSIKA
neid ihaletud.
Seneca (1996) hoiatust tasub kuulda võtta ka meil: See aga on lõpuni viidud õnnetus, kui
häbiteod mitte ainult ei rõõmusta, vaid isegi meeldivad, ning ravimi jaoks kaob koht seal, kus
kunagised pahed on muutunud kommeteks.
Sisemine vabadus
See on inimese südametunnistuse sõltumatus välistest mõjutustest, kui need ei lähe kokku
tema väärtustega. Sisemine vabadus on sõltumatus nii bioloogilistest tungidest ja ihadest kui
ka välisest survest. Loodusilmas pole vabadust, kõik liigub vääramatute seaduste järgi.
Inimene kasvab vaimse vabaduse maailma läbi keerulise arengutee nii, et ta õpib olema
aktiivne iseenda suhtes, selekteerima omaenda impulsse ja tunge ning valitsema oma meeli ja
kirgi. Liigne väline vabadus on lapsele karuteene!
Inimese psüühiline areng ei ole looduslik protsess, mis toimub niikuinii. See on kasvatuse ja
enesekasvatuse eesmärk ja tulemus. See, mis peaks juhtuma, on midagi histolüüsitaolist: