Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes
looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub
ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse
metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab
loodushaldjate usu aluseks austavat suhtumist loodusesse. Suhtumises loodusesse avaldub
esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega.
Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar
Paulson leiab, et haldjauskumuste alus on hingeusk- kujutlus loodusobjektide ja inimkäte
poolt loodud asjade hingestatusest. Hingele omistati teatud iseseisvus kehast, osad hinged
(irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda. Lisaks kujutlusele irdhingest on
haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2
1
Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator
annaabi.ee 
