Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
„Kalevipoeg” kuulub 2 eeposepiirile. Kangelaseepos: räägitakse muistsetele pärimustele tuginevalt
rahva loost, keskmes on kangelane. Süžee pole folkloorse ainesega. Stiil on kreutzwaldilik, tema
enda kujundatud. Pigem regivärssi järele aimav kui regivärss ise.
„Kalevipoja” tasandid:
rahvaluulega seotud tasand:
3 tüüpi folkloorne materjal:
tekke- ja seletusmuistendid – keskmes on Kalevipoja kuju: maastiku kujundaja, kohtade
looja, loodushiid, kes vormib põldu kündes maastikku;
muinasjutud – Kalevipoeg on märgatavalt enam inimesele sarnane;
rahvalaulud – protsentuaalselt üsna väike, kuna eesti rahvaluuletraditsioonis Kalevipoega
kui tegelast ei esine;
kunstkirjanduse, romantismi esteetiline tasand.
Esimese viite „Kalevipojale“ teeb 17.saj keskel Stahl oma jutlusraamatus. 19.saj alguses info
„Beiträges“. Nüüd kõneldakse Kalevipojast kui loodushiiust, suure jõuga kangelasest