3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafilisi kaarte). Milline/-sed on valdav/-avad metsatüüp/-bid? Leidsin küll kaardi, aga ei suutnud leia vasakul kirjeldatavat linki nimega Forest Types. Proovisin nende asemel Countries- Forests and the forestry section ja forestry policies, kuid ka seal ei olnud Suurbritannia kohta informatsiooni. 3. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ leia hõive ja GDP näitajad – vasakul link Economy and products ja siis employment and GDP. Kuidas on hõive ja GDP
Simunas, mis kuulub alates 2005. Aastast UNESCO maaimapärandi ninmistusse. Geoloog Gregor von Helmersen leidis, et suuri kivirahne ei tohiks lihtsalt ära lõhkud, sest need märgivad jääaega. Friedrich Schmidt 19. sajandi keskel alustati meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatlustega. Tartus on nt üksikvaatlusi ka varem, kuid süstemaatiliselt on vaatlusi korraldatud 1865. aastast. Kõige tähtsam kaart on verstane kaart. See koostati 20. Sajandi alguses. Sellel põhineb väga palju loodusgeograafilisi ja loodusega üleüldiselt seotud infot 20. Sajandi algusest. See kaart jäi väga pikaks ajaks plajude uurimistööde aluseks. Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad
annaabi.ee 
