Riigi kõrge elukvaliteet ja -kallidus ei olnud minu jaoks üllatavad. Küll aga oli minu jaoks täiesti uus teadmine, kui suur on Sveitsis rahva võim (paljud tähtsamad otsused tehakse referendumite abiga). Samuti üllatas sveitslaste kõrge keskkonnateadlikkus olin alati pigem arvanud, et heaoluriigi elanikud on oma mõjust ümbritsevale vähem teadlikud. Usun, et minu referaat on hea, kuna see on põhjalik, olemata samas liialt üksikasjalik. Keskendun küll peamiselt loodusgeograafiale, ent annan ülevaate ka riigi ajaloost, 3 riigikorrast, majandusest ja kultuurist. Arvan, et mul õnnestub oma referaadis anda kokkuvõtlik pilt Sveitsist sellisena, nagu ta täna on jätmata samas mainimata riigi sündmusterohket ajalugu. 4 Loodus Geograafiline asend ja mõõtmed Sveits on väike, mägine ja merepiirita riik Kesk-Euroopas. Selle üldpindala on 41 290
perioodil toimunud muutused teaduses üldse. Nendest tuleb eriti rõhutada süsteemlahenemise metodoloogia valjakujunemist ja edasist arengut. Tollal ei olnud sõna "paradigma" veel levinud, paradigmavahetusest veel rääkida ei saanud, küll aga mõisteti, et geograafias peab toimuma tõsine pööre, isegi revolutsioon. Arvutite ja matematiseerimise suurmoe mõjul arvati aga, et see tuleb matematiseerimise e kvantitatiivne revolutsioon. Eriti oluliselt muutus inimgeograafia, loodusgeograafiale oli paradigma vahetuse mõju märksa väiksem. Sellepärast läksid ka kaks geograafia haru sel perioodil lõplikult lahku. Inimgeograafia arenguperioodi peale 1973. aastat võib nimetada ka filosoofiliste vaidluste perioodiks, kuna uue ajastu algust tajusid kõigepealt filosoofilid ja ka geograafias said uued filosoofilised teooriad palju tähelepanu, hakatati ise filosofeerima. Selle taga seisid erinevad arusaamad inimgeograafiast ja selle eesmärkidest
annaabi.ee 
