Talupoja elu keskajal
vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad
eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku
tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati,
et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja
loomadele.
Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga
kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu
ülejäänud maailmaga ja mõõdavad seda oma isikliku mõõduga, mille nad leiavad iseendas,
oma kehas ja oma tegevuses.
Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, aga eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti
sammudega (foot). Küünar, vaks ja sõrm- need olid kõige loomulikumad ja levinumad
mõõdud. Küntud maa mõõtudeks olid journal ja morgen- need tähistasid põldu, mis jõuti