Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala Asub Lääne- Eestis Pindala on 48 610 ha Loodi 1957. aastal Pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Liigid 275 linnuliiki 49 kalaliiki 48 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Arvukamad pesitsejad lindudest on kormoran, hõbekajakas ja hahk Matsalu rahvuspark Pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga Linnuvaatlejatele on mitmeid vaatetorne Igal sügisel toimub Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival Kasutatud allikad http://www.matsalu.ee http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvusp argid/matsalu http://www.loodusemees.ee/aa/mi/000927aa065 .jpg http://www.loodusring.ee/pildid/2008/sugis/Mats alu.jpg
Meie elustiil on looduskeskkonna tasakaalu tõsiselt rikkunud. Hävingut toovad kasvuhoonegaasid, mõttetu metsade maharaiumine- see kõik viib maakera temperatuuri ohtliku tõusuni. Inimtegevus on juba põhjustanud paljude loomade ja taimede osalise või täieliku väljasuremise. Kui me ei rakenda rohkem energiat hukkuva looduse päästmiseks ning ei muuda oma paljuski destruktiivset käitumist, on võimalik, et järgnevad põlvkonnad tunnevad loodust vaid loodusfilmide järgi. Et sellist situatsiooni ei tekiks, tuleb püüelda selle vältimise poole. Käesolevas töös püüan erinevate materjalide kaasabil tutvustada seda , mida praegu Eestis metsade kaitseks tehakse. Metsade kaitsmise valisin oma töö teemaks eelkõige metsa olemuse tõttu. Peidab ta ju endas suurt, silmaga nähtamatut varandust (metsa nimetatakse ka ,,roheliseks kullaks"). Mida täpsemalt, seda saate teada, kui tööd loete.
Varem eksponeeritud Lihula ajaloole lisandus Lõuna-Läänemaa ajalugu muinasajast II maailmasõjani. Kolme ruumi mahutatud alaline ekspositsioon avati 01. juulil 1999. aastal. Aastate jooksul on näituste pind vähehaaval suurenenud ning hetkel on muuseumil näituste tarbeks juba üheksa ruumi. Püsinäitused on laienenud seitsmesse ruumi. Kahte ülejäänut kasutatakse erinevate ajutiste näituste korraldamiseks, näiteks on igal sügisel, Matsalu Loodusfilmide Festivali raames, neis ruumides loodusfotode näitused. Lihula ajaloost Lihula lähiümbrusest ei ole seni ühtegi kiviaegset asulakohta ega matmispaika avastatud, kuid leiud viitavad sellele, et inimesed on Lihulas elanud juba kiviajal. Läänemaa vanim leid (6000-7000 aastat vana tulekivist uurits) on saadud Lihula linnamäe lõunanõlvalt. Lihula pank oli siis alles väike saareke, kuid juba asustatud. Lihula kiviaegne asula on ilmselt mattunud hilisemate paksude
Tuntumatest ja sellest otsis kultuurihuviline eestlane nii oma uuenduslikumatest teleajakirjanikest võib juuri kui võibolla ka tulevikulootust. Oma aja 1960.70. aastail nimetada Rein Karemäed ja kohta julgelt kriitilisi filme väntas Jüri Müür Valdo Panti, 1970.80. aastail Mati Talvikut, (“Künnimehe väsimus”, 1982), loodusfilmide 1980ndail Urmas Otti. (Kogu Nõukogude loojana tõusis tipptasemele Rein Maran. Liidus sai üheks vaadatavamaks saateks Oti Eesti nukufilmi rajajaks ja pikaaegseks Kesktelevisioo nis tehtud sari “Teletutvus”) mentoriks oli Elbert Tuganov, joonisfilmi vallas 1960. aastail kerkis 1970. aastail esile Priit Pärn, kes saavutas
annaabi.ee 
