Tõde ja Õigus II Terve tekst
lihtsuse ja vaesuse, nagu Koovigi juures. Ka temal vedeles raamatuid igal pool. Aga tema toas
oli kaks lauda, üks suurem, teine väiksem. Esimene neist oli kuhjatud kuivatatud taimedega.
Timusk kogus nende eestikeelseid nimesid ja sellepärast proovis ta iga sisseastuja
sellekohaseid teadmusi. Ka Indrekule esitas ta mõned taimed ja küsis:
,,Seda tunnete? Aga seda? Ja seda? Aga nimi teie pool? Olete ehk kuulnud? Kus ta kasvab?
Millal?..."
Muidugi, Indreku teadmused ei ulatunud loodusevallas kuigi kaugele, sest milleks seda nii väga
teada, mille otsas tallad jalgega hommikust õhtuni. Enamasti pidi Timusk oma küsimused ise
vastama ja vene-, saksa- ning ladinakeelsed nimetused lisaks andma, nagu kordaks ta neid
alatasa meeldetuletuseks.
,,Ka meil peab olema igal asjal oma nimi," seletas Timusk, ,,sest teaduses on peaasi nimi. Igas
teaduses! Alguses oli sõna, see on teaduse mõte. Ainult kahju, et meie keel on alles elav, sest
elav keel pole kunagi nii täpne kui surnud